01 jaanuar. Uus aasta

01 jaanuar.

Et eile sai varakult õhtule, siis ei jagu ka und kauaks ja umbes üheksa paiku hakkame liikuma. Tee on ka edaspidi Burundi poole korralik.IMG_0537

Ainult kiirusepiirangud tunduvad kohati põhjendamatud ja ühes 40 alas meid ka kinni peetakse. Kiirus 52. Soovin head uut aastat ja teen selgeks, et prantsuse keelest arusaamine on null. Tegelane üritab küll nii ja naamoodi selgeks teha, et pean trahvi maksma, aga mina olen selline juhmakas, et kuidagi ei saa aru. Et tegemist pole eriti leidliku eksemplariga, siis peale arusaamist, et tal ei õnnestu mulle selgeks teha, mida ta must tahab, lastakse edasi sõita. Igaks juhuks üritan piiranguid tahelepanelikumalt jälgida ja see tõmbab keskmist kiirust kõvasti alla.IMG_0543

Burundi piiril selgub, et edasi sõita ei saa, kuna kohe peale piiri on tulvavesi tee ära viinud. Aga siinsamas lähedal olla veel mägedes üks piiripunkt, sealtkaudu pidi saama. Saanud juhised, asume siis seda piiripunkti otsima. Kasutame meie kasutuses olevatel kaartidel olevat võimalikku otsest teed, mis viib üles-alla ja läbi kohalike asulate, vahepeal peaaegu jalg/motika-teeks ahenedes. Külaelanikele tundusime me küll marsilt olevat)).

Juba peaaegu kohal, peatab meid vastusõitnud auto ja saame teada, et selles piiripunktis ei ole tolli ja auto tuleb ikkagi valja tollida selles suures piiripunktis. Mis iseenesest jataks ju ruumi vaikestele sulitempudele)). Aga, igatahes, keerame otsa ringi ja jälle tagasi. Meie informeerijatel on aga järsku kumm tühjaks läinud ja jätame nad ratast vahetama..

Sõit sellistel teedel võtab kõvasti aega, vaatamata vahemaade suhtelisele väiksusele linnulennult. Aga lõpuks taas piiripunktis tagasi, avaldan soovi käia Burundi poolel maad kuulamas, et ikka kindlasti selles väiksemas piiripunktis ka Burundi poolel asjad korda saame. Lubataksegi mind siis minna uurima, isegi passi ei taheta nö. pandiks. Jalutan üle silla, piiriks on, nagu sageli, jõgi. Antud juhul selline Keila jõe mõõtu, ainult et kiiremavoolulisem ja mudane. Saanud oma küsimustele soodsad vastused, liigume jällegi tagasi selle väikese piiripunkti poole. Et vältida rutiini, valin seekord natuke teise marsruudi, pikema, aga ajaliselt ilmselt enam-vähem sama.

Piiripunktis on juba ees kahe väikebussijagu rahvast. IMG_0551

Olles saanud kinnituse, et ma autod ikkagist välja oleme tollinud, saame ka templid passi ja ülestõstetud tõkkepuu annab loa sõita sillale ja edasi Burundisse.

Piiriületus kulgeb suuremate sekeldusteta. Kui Ruanda poolt tuli piirile väike tee, siis siinpool piiri muutub see kohati hoopistükkis jalgrajaks, mis mõnda aega kulgeb piki piirijõge.IMG_0554IMG_0552

Inimesed on rõõmsad ja tervitavad vaimustunult! Kuna navigaator neid teid ei näita ja ka muudel kaasasolevatel kaartidel on see piirkond väga puudulikult esindatud, siis liigume puhtalt päikese järgi. Ilmselt oleme mingis strateegilises teeristis siiski vale teeotsa valinud ja seetõttu oleme sunnitud kaunis kaugele itta liikuma, enne kui korralikuma tee peale saame. See juhtub alles Ngozi nimelises linnas

IMG_0557

IMG_0558

IMG_0559

IMG_0564

Et Burundi on peaaegu et poole väiksem, kui Eesti, rahvaarv aga ümmarguselt 10 miljonit, siis on seda ka päris sageli märgata. Inimeste veelgi suuremat kontsentreerumist põhjustab mägine pinnamood, mis muudab suure osa territooriumist elamiseks vähesobivaks. Teelejäävates asulates inimestest puudu ei tule…

IMG_0562

Pimenedes jõuame pealinna Bujumburasse, mis tõlkes tähendab “kartuliturg”. Ülesandeid on kaks- esiteks leida sularahaautomaat ja teiseks ööbimine.

Esimene ülesanne soodsalt lahendatud, aga teisega jääme jänni. Leiame küll paar kena hotelli, aga hinnad ei sobi kuidagi meie eelarvega. Poliitilise ebastabiilsuse tõttu on riigis palju ÜRO kontingenti ja seetõttu on ka hinnatase ülemäära inflateerunud. Leidsime küll äärelinnast ka tõenäoliselt soodsama variandi, aga parasjagu polnud kedagi kohal, kes oleks meile elamist näidanud. Ootama ei hakanud ja ilmselt ka õnneks, sest koht tundus isegi meile natuke liig…)

Seega sõitsime edasi linnast välja, lootusega leida ööbimist. Aga mida ei leia, seda ei leia ja lõpuks hakkas väsimus juba kallale kippuma. Et tee kulges piki Tanganjika kallast ja vasakule mitte kaugele jäid juba mäed, siis oli see kitsuke elamiseks kõlbulik maariba kaunis tihedalt asustatud ja tükk tegu oli, enne kui leidsime võimaluse palmiistandusse palmide vahele keerata, et rahulikult hommikuni tukkuda…

31 detsember. Vana-aasta õhtu

Liikuma hakkame veel hämaras, õues on paks ja tihe udu, nii, et liigelda tuleb väga ettevaatlikult, kui just ei soovi mõnd intsidenti koduloomade või kohalike elanikega…

IMG_0473

Mõne aja pärast, kui päike hakkab tõusma ja oleme ka päris kõrgel merepinnast, või vähemalt kõrgemal udust, saab teha kenasid koidikupilte:

IMG_0462

IMG_0465

IMG_0468

IMG_0466

Teele jääb mitmeid huvitavaid paiku, millele ajapuudus kahjuks ei luba piisavat tähelepanu pöörata

IMG_0477

Alati, kui kuskil paistab vaba vett, on kohe platsis arvukalt kalamehi. See paneb mind mõtlema kohalike kalaliikide produktiivsuse üle, sest ühes pisikeses tiigis võib tihtipeale mitu kalameest sulistada ja ikkagi saavad nad sealt miskit kätte..

Suurematest veekogudest rääkimata

IMG_0478

Nagu maailmas tavaks, on maanteed need elusooned, mille ääres toimub põhiline kaubandus-vahendustegevus kohalike tootjate ja transiitsõitjate vahel. Ei ole siinne kantki mingi erand. Oma viimaste kohalike veeringute eest saame siit sibulat osta.

IMG_0482

Aga selle osakonna jätame küll vahele…

IMG_0481

Meie marsruut Ugandas kujunes järgmiselt:

Screenshot_2015-01-13-08-49-10

IMG_0483

Piiril erilisi vahejuhtumeid ei ole. Pealinna Kigalisse jääb ca 80 km sõitu. Tee on korralik, kuigi mägisest reljeefist tingitult väga kurviline. Seetõttu ei ole harvad ka intsidendid. Ilmselt on tegu kiiruseületamistega, kuna märkidega on kiirus väga piiratud

IMG_0500

IMG_0502

Siingi on inimestele tähtis eluks vajalike vahendite transport käe(pea)päraste vahenditega:

IMG_0488IMG_0489IMG_0506

IMG_0493

Üldiselt on tegu väga intensiivselt haritava maaga. Mägedel kasvab tee ja orgudes on riisipõllud

IMG_0509

IMG_0484

Metsikut loodust on väga vähe järel ja seda võib leida ainult väga rangete kaitsemeetmetega rahvusparkides

IMG_0505

Aga üks asi torkab silma küll. See on lendavate kilekottide puudumine. Ja seda mitte sellepärast, et tuult ei ole, vaid et need siin riigis keelatud on..

Pealinna jõudes teeme kõigepealt nö. linnaringi ja siis hakkame öömaja otsima. Näha on, et ka siin valmistutakse uue aasta tulekuks.

IMG_0514

Linn on hoolitsetud ja mitte eriti suur, kuigi elanikke peaks olema tiba üle miljoni. Erilisi kõrghooneid ei ole, nii nagu ka vanaaegset arhitektuuri, kuna linn on asutatud 1907 aastal

IMG_0512

IMG_0511

IMG_0515

IMG_0517

Hotelli leidmine ei olegi nii lihtne ülesanne, peab ju vastav asutus vastama meie mitmetele kriteeriumitele.

Lõpuks maandume ühes auberges, tehes väikest hinnaalandust kvaliteedile.

IMG_0523

See-eest asume praktiliselt kesklinnas ja samas privaatselt sisehoovis

IMG_0521

Samuti saab auto mugavalt siiasamasse parkida

IMG_0519

ja hakata aastat ära saatma…

IMG_0529

30 detsember NP

Hommikul ärkame enne kukke ja koitu. Teeme kõike kiirustades ja see annab tulemust. Praamini on sõita 36 km ja nipa-napa ka jõuame. Päike hakkab just tõusma.IMG_0272

Praamisoit maksab autole 20000.- ja reisijale 5000.- . Ja seda edasi tagasi.IMG_0270

IMG_0264

Sadamas mõlemal pool kaldal on suur gloobus, aitamaks eksinutel oma asukohta tuvastada…

IMG_0288Esimesed loomad, keda näha on, on Niiluses sulistavad jõehobud. Aga näidata nad end eriti ei taha, heal juhul pistavad ainult oma nina ja silmad hingamiseks veepinnale..

IMG_0275

Teisel kaldal puudub mets peaaegu täiesti, on ainult üksikud puud põõsad ja palmid, seega on loomad-linnud ka hästi nähtavad.

IMG_0318

IMG_0315 Hulgaliselt on erinevaid sõralisi  ja karjakaupa pühvleid. Sekka eksootilisi linde ja kohalikku tõugu metssigu..

IMG_0313

IMG_0323

IMG_0337

IMG_0373

IMG_0394

IMG_0396

IMG_0303

IMG_0381

IMG_0393

Näriliste populatsiooni ja raibetega tegelejad hoiavad olukorral silma peal..

IMG_0401

Õnnestub kohtuda ka kaelkirjakutega, kes moodustasid ilmselt kaheksapealise perekonna ja polnud küll eriti julged, aga siiski uudishimulikud.

IMG_0354

Lõvi jääb aga püüdmatuks. Ja mis hea pärast peakski nad ennast meile näitama. Ikkagi (pool)vabad loomad…

Sõidame esialgu ida suunas kuni teeotsani, mis viib joa juurde ja siis keerame tagasi.IMG_0339

Et aega lõunase praamini veel on, siis sõidame põhjaväravani, mille juures õnnestub ka elevandid ära näha.

IMG_0422

Põhjaosas on ka väheke rohkem puid, samuti kohtame veel kaelkirjakuid.

IMG_0425

Et on kuiv aastaaeg, siis on kolletunud rohi krõbekuiv ja on märke maastikupõlengust. Viimane on siinkandis kindlasti kõige vähem oodatud nähtus..

IMG_0411

Vaatamata suhteliselt väikestele vahemaadele on rahvuspargi territooriumil kolm lennuvälja, neist ühele saabuvad ka kommertslennud.

IMG_0413

Pargist väljasõitmiseks kasutame teist teed, mis hakkab kulgema  piki Alberti järve kallast.

IMG_0440

Kahjuks pole seegi tee sugugi vähem tolmune.

IMG_0439

Rahvuspargi territooriumilt väljas, hakkab koheselt suurenema ka inimasustus ja selle tagajärjel toimunud muutused looduses ja maastikul. Nagu paljudes kohtades mujalgi Aafrikas, nii ka siin moodustab suure osa ajast inimestel vee järgi käimine.

IMG_0442

Teine elutähtis tegevus on küttepuude hankimine ja transport:

IMG_0444

Kolmas tähtis tegevus puudutab toiduaineid ja kaubandust

IMG_0445

Üldiselt võttes möödubki tänane päev alates kella kuuest kuni õhtuni välja väikestel ja tolmustel teedel. Alles hämardudes jõuame asfaldile, siin on võimalik ka tankida

IMG_0449

Ööbimiseks jõuame Fort Portali. Tegemist on päris suure asulaga. Elanikkond kirev, nagu Aafrikas ikka – moslemid, kristlased ja kes kõik veel..

IMG_0453

Aga kindlasti pole tegu mingi mahajäänud kandiga. Valgeidki on palju, on ju siinsamas lähedal maailmakuulsad rahvuspargid ja viimased gorillad looduses. Saab ilmselt muudki pulli…

IMG_0450

Esimene valik oli kohalik hotell, milles ainult üks vaba tuba ühe suure voodiga. Jätkasime otsinguid ja leidsime hollandlase hotelli, mis igati ontlik ja laitmatu, v.a. hind. Kolmas koht osutub kenaks kompromissiks  ja nii maandumegi teeäärses motellis rampväsinuna..

IMG_0458

Lõpuks saab ka pesta…

IMG_0457

sest Aafrika ülipeen punane tolm on tunginud kõikjale ja koos higiga moodustanud nahale suht ebameeldiva kihi))))

IMG_0454

29 detsember. NP

Hommikul saab hotellis ka hommikusööki. Sellega ühel pool, asutame liikuma. Et on valge, saab ka heita pilgu hotellile, milles ööbime, samuti linnakesele.

IMG_0166

IMG_0168

Et inimesi elab siin tohutu palju, transpordivahendeid aga napib, siis ülerahvastatud liiklusvahendid on pigem reegel kui erand. Sellised olukorrad eesti liikluspolitseile ilmselt meele järele ei oleks:

IMG_0170

IMG_0169

Ka Uganda pole maa, kuhu igasse elamisse veekraan on paigaldatud, seega tuleb vana ugandalase kombel ise kaevul käia

IMG_0172

IMG_0171

Kuigi ülerahvastatud, on siiski ka alasid, mis elamiseks inimesele on vähekõlbulikud, üks selline on vihmaperioodil üleujutatav sooala. Praegu küll üsna vähese veega. See aga ei takista sellega kohanenud kalaliike siin elamast ja sellega kohanenud musti neid jahtimast. Esmapilgul ei saanud õieti arugi, mida need tegelased seal mudas sulistavad. Hiljem üks selline eksemplar demonstreeris ka oma saaki, olles küll pildistamise suhtes üsna tõrges. Äkki oli salakütt?))

IMG_0174

Kuigi eelnevatel aegadel on loodusega suhteliselt üleolevalt käitutud ja näiteks metsale pole mingisugust armu antud, siis tänapäeval on siiski märke ka vastupidisest tendentsidest. Alloleval pildil on kaunis koduselt mõjuv teeäärne männimetsaistandus:

IMG_0178

Aga enamus harimiseks kõlbulikku maad on ikkagi üles haritud. Üks peamisi kultuure on banaan, mille ülejäägid siis ilmselt kokkuostjatele müüakse.

IMG_0181

Teel olles selgub, et teede olemus ei vasta sugugi kaartidel olevatele tingmärkidele ja võimalikud on nihked mõlemas suunas. Meil õnnestub liikuda mööda korralikku asfalti, mis OSM-l on tähistatud ainult kui külavahetee. (OSM=Open Street Map). Edasi peateel aga muutub liikumine suurte löökaukude tõttu hoopis aeglasemaks. Siiski käib agar teeehitus, mis siin, nagu mitmel pool mujalgi Aafrikas, on hiinlaste pärusmaa. Tavaline on vaatepilt, kus kollane kubijas seisab, käed puusas ja vaatab, kuidas suur kari mustasid kirkadega vana asfalti üles võtavad… Kuna meie saadaolev informatsioon on osaliselt vananenud ja värsket pole kuskilt hankida, siis otsustame rahvusparki laheneda lõunast. Põhjast oleks tükkmaad otsem, aga oht on, et äkki kaardile märgitud jõepraam mingil põhjusel enam ei sõida ja siis peame hoopis suurema ringi tegema. Ringi tuleb igal juhul palju ja kogu see ring on tolmune kruusatee… Et vihma pole sadanud, siis kohati on seda punast tolmu kohe hästi palju.Ja seda aitavad üles keerutada ka teel liikuvad loomad

IMG_0194

Mõnedel neist on eriti muljetavaldavad sarved

IMG_0196

Korraks jõuame juba ka kokkupuutesse NP piiriga. See juhtub Karuma kohal, kus ületame ka Niiluse. Aga siitkaudu otse parki autoga ei saa.. Küll aga annab looduse mitmekesisusest märku suur madu teel, kes küll kahjuks autolt löögi saanud. Sellegipoolest seirab Mihkel teda aupaklikust kaugusest…IMG_0184

Teine siinne vaatamisväärsus on Karuma kosk, samuti kaunis muljetavaldav vetemäng:

IMG_0189

IMG_0191

IMG_0186

Nii sõites kulub aga päev kiiresti ja NP väravas oleme alles lõunast.

IMG_0198

IMG_0199

Selgub, et kuna liigume välismaist numbrimärki kandva autoga, siis sisenemistasu inflateerub hetkega müstiliseks summaks. Variant on veel jätta auto maha ja liikuda no. häälega. Peame aru ja täpsustame veel variante ning lopuks jõuame otsusele, et kui ikkagist siia juba tuldud ja mööda neid teid tolmutatud, tuleb see raha välja käia… Saame 24h sisenemise õigusega liikuda kõikjal rahvuspargi territooriumil.

Tee kulgeb metsas ja sõita tuleb üle kahe tunni, enne kui jõuame lõpuks koseni.

IMG_0202

Teel erilisi vaatamisväärsusi silma ei hakka, v.a. erinevad ahvid ja linnud, suhteliselt vegetaarne safari…

IMG_0205

Poole maa peale jääb ka esimene majutusasutus, aga jätame sellega tutvumata, aega niigi piiratud koguses ja tulime siia siiski looduse pärast.

IMG_0209

Kellelgi on autoga vähem vedanud kui meil siiamaani. Aga üle vasku õla tuleb sellegipoolest sülitada… Kolm korda.

IMG_0211

Teel erilist liiklust ei kohta, aga kose juures parklas ikkagi mõni auto on.

IMG_0213

IMG_0212

Kosk  ise on päris muljetavaldav, kuigi on naha, et veetase pole just maksimum. Kirjanduse andmete peaks olema tegemist maailma võimsama kosega sellest aspektist lähtudes, et kogu Niiluse vetevoog läbib ainult 6 meetri laiuse pilu.

IMG_0217

IMG_0231

Kunagi paistab siit ka sild üle olevat läinud.

IMG_0224

Siinsamas lähedal tegi Hemingway 1954 aastal ühe oma kahest  lennuõnnetsest oma Aafrika-safaril, millest ta enam täielikult ei paranenudki..

Kuna loodus on kogu maailmas alarahastatud, siis üritatakse ikka lisa teenida nende väheste arvelt, kes loodusest veel huvitatud on.. Nii ka siin:

IMG_0236

Aga kaua sa ikka ühte koske vahid, õhtu ka juba lähenemas. Sõidame NP keskusesse, kuskohast peaks ikkagi toimuma praamiühendus vastaskaldaga. Seal aga lubatakse, et näeb mitmesuguseid loomi.

IMG_0244

IMG_0245

IMG_0248

IMG_0249

IMG_0251

Mitmesugused ahvilised peavad inimasulate lähedusest kõvasti lugu. Ilmselt on siin võimalus kergema vaevaga toitu hankida ja kindlasti ka inimestelt üht-teist tuuri panna

IMG_0259

IMG_0257

Täna jätame jõeületuse tegemata, sest pole täpselt teada, millised on ööbimisvõimalused vastaskaldal. Hoopis kihutame tagasi kose juurde, sest seal asus ainuke silma hakanud camp site. Teel hakkas silma palju metssigu ja erinevaid kitsetüüpi loomi, lõpuks juba hämaras ka üks okassiga.

IMG_0239

Lisaks arvukalt jäneseid/küülikuid. Arvatavasti pargi eeskirjad ei luba campida suvalistes kohtades ja väga ei tahtnud ka, Misha pidas lõvisid silmas!))).

Meie valmisvaadatud ja privaatne tundunud campsite oli ülerahvastatud, mingi suurem seltskond matkabussautoga oli end sisse seadnud ja olime sunnitud natuke kõrvale tõmbama. Aga sellest pole häda. Teeme süüa, kuulame jõe kohinat ja sätime magama. Niiske on, ilmselt Niilusest..