31 detsember. Vana-aasta õhtu

Liikuma hakkame veel hämaras, õues on paks ja tihe udu, nii, et liigelda tuleb väga ettevaatlikult, kui just ei soovi mõnd intsidenti koduloomade või kohalike elanikega…

IMG_0473

Mõne aja pärast, kui päike hakkab tõusma ja oleme ka päris kõrgel merepinnast, või vähemalt kõrgemal udust, saab teha kenasid koidikupilte:

IMG_0462

IMG_0465

IMG_0468

IMG_0466

Teele jääb mitmeid huvitavaid paiku, millele ajapuudus kahjuks ei luba piisavat tähelepanu pöörata

IMG_0477

Alati, kui kuskil paistab vaba vett, on kohe platsis arvukalt kalamehi. See paneb mind mõtlema kohalike kalaliikide produktiivsuse üle, sest ühes pisikeses tiigis võib tihtipeale mitu kalameest sulistada ja ikkagi saavad nad sealt miskit kätte..

Suurematest veekogudest rääkimata

IMG_0478

Nagu maailmas tavaks, on maanteed need elusooned, mille ääres toimub põhiline kaubandus-vahendustegevus kohalike tootjate ja transiitsõitjate vahel. Ei ole siinne kantki mingi erand. Oma viimaste kohalike veeringute eest saame siit sibulat osta.

IMG_0482

Aga selle osakonna jätame küll vahele…

IMG_0481

Meie marsruut Ugandas kujunes järgmiselt:

Screenshot_2015-01-13-08-49-10

IMG_0483

Piiril erilisi vahejuhtumeid ei ole. Pealinna Kigalisse jääb ca 80 km sõitu. Tee on korralik, kuigi mägisest reljeefist tingitult väga kurviline. Seetõttu ei ole harvad ka intsidendid. Ilmselt on tegu kiiruseületamistega, kuna märkidega on kiirus väga piiratud

IMG_0500

IMG_0502

Siingi on inimestele tähtis eluks vajalike vahendite transport käe(pea)päraste vahenditega:

IMG_0488IMG_0489IMG_0506

IMG_0493

Üldiselt on tegu väga intensiivselt haritava maaga. Mägedel kasvab tee ja orgudes on riisipõllud

IMG_0509

IMG_0484

Metsikut loodust on väga vähe järel ja seda võib leida ainult väga rangete kaitsemeetmetega rahvusparkides

IMG_0505

Aga üks asi torkab silma küll. See on lendavate kilekottide puudumine. Ja seda mitte sellepärast, et tuult ei ole, vaid et need siin riigis keelatud on..

Pealinna jõudes teeme kõigepealt nö. linnaringi ja siis hakkame öömaja otsima. Näha on, et ka siin valmistutakse uue aasta tulekuks.

IMG_0514

Linn on hoolitsetud ja mitte eriti suur, kuigi elanikke peaks olema tiba üle miljoni. Erilisi kõrghooneid ei ole, nii nagu ka vanaaegset arhitektuuri, kuna linn on asutatud 1907 aastal

IMG_0512

IMG_0511

IMG_0515

IMG_0517

Hotelli leidmine ei olegi nii lihtne ülesanne, peab ju vastav asutus vastama meie mitmetele kriteeriumitele.

Lõpuks maandume ühes auberges, tehes väikest hinnaalandust kvaliteedile.

IMG_0523

See-eest asume praktiliselt kesklinnas ja samas privaatselt sisehoovis

IMG_0521

Samuti saab auto mugavalt siiasamasse parkida

IMG_0519

ja hakata aastat ära saatma…

IMG_0529

30 detsember NP

Hommikul ärkame enne kukke ja koitu. Teeme kõike kiirustades ja see annab tulemust. Praamini on sõita 36 km ja nipa-napa ka jõuame. Päike hakkab just tõusma.IMG_0272

Praamisoit maksab autole 20000.- ja reisijale 5000.- . Ja seda edasi tagasi.IMG_0270

IMG_0264

Sadamas mõlemal pool kaldal on suur gloobus, aitamaks eksinutel oma asukohta tuvastada…

IMG_0288Esimesed loomad, keda näha on, on Niiluses sulistavad jõehobud. Aga näidata nad end eriti ei taha, heal juhul pistavad ainult oma nina ja silmad hingamiseks veepinnale..

IMG_0275

Teisel kaldal puudub mets peaaegu täiesti, on ainult üksikud puud põõsad ja palmid, seega on loomad-linnud ka hästi nähtavad.

IMG_0318

IMG_0315 Hulgaliselt on erinevaid sõralisi  ja karjakaupa pühvleid. Sekka eksootilisi linde ja kohalikku tõugu metssigu..

IMG_0313

IMG_0323

IMG_0337

IMG_0373

IMG_0394

IMG_0396

IMG_0303

IMG_0381

IMG_0393

Näriliste populatsiooni ja raibetega tegelejad hoiavad olukorral silma peal..

IMG_0401

Õnnestub kohtuda ka kaelkirjakutega, kes moodustasid ilmselt kaheksapealise perekonna ja polnud küll eriti julged, aga siiski uudishimulikud.

IMG_0354

Lõvi jääb aga püüdmatuks. Ja mis hea pärast peakski nad ennast meile näitama. Ikkagi (pool)vabad loomad…

Sõidame esialgu ida suunas kuni teeotsani, mis viib joa juurde ja siis keerame tagasi.IMG_0339

Et aega lõunase praamini veel on, siis sõidame põhjaväravani, mille juures õnnestub ka elevandid ära näha.

IMG_0422

Põhjaosas on ka väheke rohkem puid, samuti kohtame veel kaelkirjakuid.

IMG_0425

Et on kuiv aastaaeg, siis on kolletunud rohi krõbekuiv ja on märke maastikupõlengust. Viimane on siinkandis kindlasti kõige vähem oodatud nähtus..

IMG_0411

Vaatamata suhteliselt väikestele vahemaadele on rahvuspargi territooriumil kolm lennuvälja, neist ühele saabuvad ka kommertslennud.

IMG_0413

Pargist väljasõitmiseks kasutame teist teed, mis hakkab kulgema  piki Alberti järve kallast.

IMG_0440

Kahjuks pole seegi tee sugugi vähem tolmune.

IMG_0439

Rahvuspargi territooriumilt väljas, hakkab koheselt suurenema ka inimasustus ja selle tagajärjel toimunud muutused looduses ja maastikul. Nagu paljudes kohtades mujalgi Aafrikas, nii ka siin moodustab suure osa ajast inimestel vee järgi käimine.

IMG_0442

Teine elutähtis tegevus on küttepuude hankimine ja transport:

IMG_0444

Kolmas tähtis tegevus puudutab toiduaineid ja kaubandust

IMG_0445

Üldiselt võttes möödubki tänane päev alates kella kuuest kuni õhtuni välja väikestel ja tolmustel teedel. Alles hämardudes jõuame asfaldile, siin on võimalik ka tankida

IMG_0449

Ööbimiseks jõuame Fort Portali. Tegemist on päris suure asulaga. Elanikkond kirev, nagu Aafrikas ikka – moslemid, kristlased ja kes kõik veel..

IMG_0453

Aga kindlasti pole tegu mingi mahajäänud kandiga. Valgeidki on palju, on ju siinsamas lähedal maailmakuulsad rahvuspargid ja viimased gorillad looduses. Saab ilmselt muudki pulli…

IMG_0450

Esimene valik oli kohalik hotell, milles ainult üks vaba tuba ühe suure voodiga. Jätkasime otsinguid ja leidsime hollandlase hotelli, mis igati ontlik ja laitmatu, v.a. hind. Kolmas koht osutub kenaks kompromissiks  ja nii maandumegi teeäärses motellis rampväsinuna..

IMG_0458

Lõpuks saab ka pesta…

IMG_0457

sest Aafrika ülipeen punane tolm on tunginud kõikjale ja koos higiga moodustanud nahale suht ebameeldiva kihi))))

IMG_0454

29 detsember. NP

Hommikul saab hotellis ka hommikusööki. Sellega ühel pool, asutame liikuma. Et on valge, saab ka heita pilgu hotellile, milles ööbime, samuti linnakesele.

IMG_0166

IMG_0168

Et inimesi elab siin tohutu palju, transpordivahendeid aga napib, siis ülerahvastatud liiklusvahendid on pigem reegel kui erand. Sellised olukorrad eesti liikluspolitseile ilmselt meele järele ei oleks:

IMG_0170

IMG_0169

Ka Uganda pole maa, kuhu igasse elamisse veekraan on paigaldatud, seega tuleb vana ugandalase kombel ise kaevul käia

IMG_0172

IMG_0171

Kuigi ülerahvastatud, on siiski ka alasid, mis elamiseks inimesele on vähekõlbulikud, üks selline on vihmaperioodil üleujutatav sooala. Praegu küll üsna vähese veega. See aga ei takista sellega kohanenud kalaliike siin elamast ja sellega kohanenud musti neid jahtimast. Esmapilgul ei saanud õieti arugi, mida need tegelased seal mudas sulistavad. Hiljem üks selline eksemplar demonstreeris ka oma saaki, olles küll pildistamise suhtes üsna tõrges. Äkki oli salakütt?))

IMG_0174

Kuigi eelnevatel aegadel on loodusega suhteliselt üleolevalt käitutud ja näiteks metsale pole mingisugust armu antud, siis tänapäeval on siiski märke ka vastupidisest tendentsidest. Alloleval pildil on kaunis koduselt mõjuv teeäärne männimetsaistandus:

IMG_0178

Aga enamus harimiseks kõlbulikku maad on ikkagi üles haritud. Üks peamisi kultuure on banaan, mille ülejäägid siis ilmselt kokkuostjatele müüakse.

IMG_0181

Teel olles selgub, et teede olemus ei vasta sugugi kaartidel olevatele tingmärkidele ja võimalikud on nihked mõlemas suunas. Meil õnnestub liikuda mööda korralikku asfalti, mis OSM-l on tähistatud ainult kui külavahetee. (OSM=Open Street Map). Edasi peateel aga muutub liikumine suurte löökaukude tõttu hoopis aeglasemaks. Siiski käib agar teeehitus, mis siin, nagu mitmel pool mujalgi Aafrikas, on hiinlaste pärusmaa. Tavaline on vaatepilt, kus kollane kubijas seisab, käed puusas ja vaatab, kuidas suur kari mustasid kirkadega vana asfalti üles võtavad… Kuna meie saadaolev informatsioon on osaliselt vananenud ja värsket pole kuskilt hankida, siis otsustame rahvusparki laheneda lõunast. Põhjast oleks tükkmaad otsem, aga oht on, et äkki kaardile märgitud jõepraam mingil põhjusel enam ei sõida ja siis peame hoopis suurema ringi tegema. Ringi tuleb igal juhul palju ja kogu see ring on tolmune kruusatee… Et vihma pole sadanud, siis kohati on seda punast tolmu kohe hästi palju.Ja seda aitavad üles keerutada ka teel liikuvad loomad

IMG_0194

Mõnedel neist on eriti muljetavaldavad sarved

IMG_0196

Korraks jõuame juba ka kokkupuutesse NP piiriga. See juhtub Karuma kohal, kus ületame ka Niiluse. Aga siitkaudu otse parki autoga ei saa.. Küll aga annab looduse mitmekesisusest märku suur madu teel, kes küll kahjuks autolt löögi saanud. Sellegipoolest seirab Mihkel teda aupaklikust kaugusest…IMG_0184

Teine siinne vaatamisväärsus on Karuma kosk, samuti kaunis muljetavaldav vetemäng:

IMG_0189

IMG_0191

IMG_0186

Nii sõites kulub aga päev kiiresti ja NP väravas oleme alles lõunast.

IMG_0198

IMG_0199

Selgub, et kuna liigume välismaist numbrimärki kandva autoga, siis sisenemistasu inflateerub hetkega müstiliseks summaks. Variant on veel jätta auto maha ja liikuda no. häälega. Peame aru ja täpsustame veel variante ning lopuks jõuame otsusele, et kui ikkagist siia juba tuldud ja mööda neid teid tolmutatud, tuleb see raha välja käia… Saame 24h sisenemise õigusega liikuda kõikjal rahvuspargi territooriumil.

Tee kulgeb metsas ja sõita tuleb üle kahe tunni, enne kui jõuame lõpuks koseni.

IMG_0202

Teel erilisi vaatamisväärsusi silma ei hakka, v.a. erinevad ahvid ja linnud, suhteliselt vegetaarne safari…

IMG_0205

Poole maa peale jääb ka esimene majutusasutus, aga jätame sellega tutvumata, aega niigi piiratud koguses ja tulime siia siiski looduse pärast.

IMG_0209

Kellelgi on autoga vähem vedanud kui meil siiamaani. Aga üle vasku õla tuleb sellegipoolest sülitada… Kolm korda.

IMG_0211

Teel erilist liiklust ei kohta, aga kose juures parklas ikkagi mõni auto on.

IMG_0213

IMG_0212

Kosk  ise on päris muljetavaldav, kuigi on naha, et veetase pole just maksimum. Kirjanduse andmete peaks olema tegemist maailma võimsama kosega sellest aspektist lähtudes, et kogu Niiluse vetevoog läbib ainult 6 meetri laiuse pilu.

IMG_0217

IMG_0231

Kunagi paistab siit ka sild üle olevat läinud.

IMG_0224

Siinsamas lähedal tegi Hemingway 1954 aastal ühe oma kahest  lennuõnnetsest oma Aafrika-safaril, millest ta enam täielikult ei paranenudki..

Kuna loodus on kogu maailmas alarahastatud, siis üritatakse ikka lisa teenida nende väheste arvelt, kes loodusest veel huvitatud on.. Nii ka siin:

IMG_0236

Aga kaua sa ikka ühte koske vahid, õhtu ka juba lähenemas. Sõidame NP keskusesse, kuskohast peaks ikkagi toimuma praamiühendus vastaskaldaga. Seal aga lubatakse, et näeb mitmesuguseid loomi.

IMG_0244

IMG_0245

IMG_0248

IMG_0249

IMG_0251

Mitmesugused ahvilised peavad inimasulate lähedusest kõvasti lugu. Ilmselt on siin võimalus kergema vaevaga toitu hankida ja kindlasti ka inimestelt üht-teist tuuri panna

IMG_0259

IMG_0257

Täna jätame jõeületuse tegemata, sest pole täpselt teada, millised on ööbimisvõimalused vastaskaldal. Hoopis kihutame tagasi kose juurde, sest seal asus ainuke silma hakanud camp site. Teel hakkas silma palju metssigu ja erinevaid kitsetüüpi loomi, lõpuks juba hämaras ka üks okassiga.

IMG_0239

Lisaks arvukalt jäneseid/küülikuid. Arvatavasti pargi eeskirjad ei luba campida suvalistes kohtades ja väga ei tahtnud ka, Misha pidas lõvisid silmas!))).

Meie valmisvaadatud ja privaatne tundunud campsite oli ülerahvastatud, mingi suurem seltskond matkabussautoga oli end sisse seadnud ja olime sunnitud natuke kõrvale tõmbama. Aga sellest pole häda. Teeme süüa, kuulame jõe kohinat ja sätime magama. Niiske on, ilmselt Niilusest..

28 detsember

Öösel äratab mind korra vihmasabin telgil. Ootan hirmuga, kas peab hakkama autosse kolima, aga õnneks suuremat sadu ei tule..

Hommik on mõnus, peaaegu nagu see oleks kuskil Eestis. Linnud laulavad, mõned küll vaheke teises noodis kui kodumaal, ja õhk on meeldivalt värske. Varsti tuleb kuskilt kohalik eesli ja küttepuudega. Tervitame vastastikku. Probleeme pole. Soojendame eilseid praekartuleid ja vorste. üle tüki aja idüll!!

Marsruut Keenias kujunes selliseks:

Screenshot_2014-12-29-07-09-56

 

 

 

IMG_0147

keegi on hommikul värsketele vihmapiiskadele jäljed jõudnud teha..

IMG_0148

ohakadki päris koduste sarnased..

IMG_0150

ja sõnajalad

IMG_0152

Liigume edasi Uganda poole. Varsti jõuame maanteele, mis tuleb pealinnast Nairobist. Tee on hea, kuigi igasugu jalg-ja mootorratturid ei lase eriti kiiresti soita. Ka on arvukalt lamaviad politseinikke. Samuti on ka neid mittelamavaid, aga et liiklus on tihe, siis ei jouta meile eriti tahelepanu poorata. Kuni meid siiski kinni peetakse. Loomulikult hakkab jutt keerlema selle va puuduva kindlustuse ümber. Naitan küll mulle vihikusse kirjutatud politseiülema nime ja numbrit, aga erilist mõju see ei avalda. Variantideks on maksta 10000 shillingit trahvi või auto arestitakse ja homme kohtuniku juurde. Meile ei sobi kumbki variant. Lõpuks tuleb kohale suurem ülemus, kellele siis leierdan jälle, et on jõulud , kindlustusfirmad kinni jms. Tundub normaalne mees, ütleb, et pole probleemi, võime sõita, ainult, et homme teeksime kindlustuse. Tore mees. Sõidame edasi. Käime ka tankimas, saame paagi kurguni.

Järgmine vahejuhtum, ca 100 km enne Uganda piiri, ei lase ennast kaua oodata. Politsei peatab meid, nagu ta on juba peatanud oma 10kond autot. Põhjuseks kiiruseületus. Mihkel mäletab olla tõepoolest näinud ühte ajutist 50 märki, meil aga olla 63 rauas olnud. Kole lugu küll, eriti arvestades seda, kuidas siin üldse liiklus toimub. Aga see selleks, jutt juba tuttav, 10000 trahvi või homme kohtuniku juurde. Ütlen, et meil pole raha, viimase eest sai tankimas käidud. Soovitab siiski leida. Ja autosid muudkui koguneb, praktiliselt kõik sõiduautod peetakse kinni. Politseinik aga võtab mu rahvusvahelised load ja läheb minema. Lähen siis uurin eesseisvast autost olukorda. Selgub, et see kümme tonni ikka trahv kõigile. Aga et seda vaja kaubelda, nii 2-3 tuhande peale. Ja raha muidugi mentide tasku. Ühesõnaga kogu ettevõtmine lihtsalt rahateenimise operatsioon. Ega pole ju ka teada, kui kiiresti tegelikult liigeldi, sest mingeid tõestusi ju ei esitata.. Igatahes niipalju küll maksta ei kavatse, arestigu või auto))

IMG_0155

Kui ment tagasi jõuab ja uurib kuidas meil rahaga on, siis vastan, et endine. Et kui raha tahab, siis peame ATM leidma. Selline küll olla kuskil lähedal. Ja summa langes 5000 -le. Pakun siis valmispandud kahte kahekümnedollarilist. Tüüp arvutab natuke ja ütleb, et vähe. Ei viitsi olukorda enam pikemalt venitada, seda enam, et siiamaani on meie kindlustuse puudumine kahe silma vahele jäänud, ja loobun ka tankimisest ülejäänud 950 shillingist. Saame edasi sõita.

 

IMG_0156

Viimased kilomeetrid mööduvad eriti ettevaatlikult)), aga lõpuks jõuame siiski vahejutumiteta piirile. Siin on paras segadus, rekkajärjekord on arvestatav, aga sellest sõidame mööda. Kohe on kallal karjakaupa abimehi, paljudel ka mingid nn “töötõendid” kaelas rippumas, mis justnagu peaksid tõestama nende ametlikkust. Õnnestub need tegelased otsustava käitumisega seljataha jätta, auto keset teed parkida ja kiirelt ees paistva piirihoone juurde liikuda. Saan anda kellegile oma karneti ja passi, aga rõõm on enneaegne, selgub, et tegemist on ikkagist mingi abimehega, kes siis omakäeliselt mu dokumendid vastutavale ametnikule edasi annab. Enam pole suurt parata, lepin olukorraga. Aga asjad liiguvad. “Abimees” Philip, nagu on kirjas tema id-kaardil, mille ta mulle no. pandiks andis, kui mu dokumendid enda katte võttis, lubab ka parast meile vajaliku kindlustuse organiseerida.

Keenia piir laabub kenasti, saame ka passikontrollis asjad sujuvalt joonde. Edasi tuleb Uganda. Et meil autos ruumi pole, siis katab Philip selle väikese vahemaa mingi motikaga. Esimese asjana passikontroll. Selleks tuleb taita triviaalsete küsimustega ankeet, anda kõik näpujäljed, ja tehtud ongi. Jätan Mihkli veel passikontrolli ja lähen ise kindlustusega tegelema. Sellega on asjad kahtlased, haistan scammi. Selgub, et Aafrikas on olemas kollane kaart, Euroopa rohelise kaardi analoog. Oleksime sellise saanud juba Djiboutis voi Etioopias ja kehtiks see enamuses idapoolse Aafrika riikides. Aga selleks, et seda saada, peab kõigepealt tegema kohaliku kindlustuse. Selleks siis antud juhul Uganda kindlustus, mida aga saab teha ainult 12 kuuks. Ja maksab sada taala! Mingu ka sinnasamusesse. Ütlen, et lähen tagasi Keenia poolele ja teen kindlustuse seal. Ja tulengi tulema. Tagasi auto juures, areneb juba uus scamm. Mihkel on vahepeal suitsu teinud ja sellega mingisuguse kaikaga vormis tädi endale kraesse saanud. Tädi seletab siis mulle miskit minu laiguliste lühikeste pükste kohta, et nendega ei tohtivat Ugandas käia, aga et selle saan veel andeks, Mihkli suitsutegemine aga olla nii suur kuritegu, et nüüd tuleb tal suisa minna kuhugi aru andma. Mis ikka, jään siis ootama. Vahepeal käib Philip korduvat minu juures, olles ilmselt sügavas mures oma potentsiaalse tasu pärast, lõpuks ei kannata enam valja ja küsib otse, et ega ma talle jõuludeks midagi anda ei taha. Ütlen, et praegu küll ei ole plaanis ja pole nagu põhjustki, asjad kõik laokil. Tahab siis minna autot vormistama, aga ütlen, et enne, kui Mihkel tagasi pole, ei toimu midagi.

Aga Mihklit ei tule ega tule. Tuleb hoopis kaikaga tädi ja räägib, et neil Mihkliga väike kommunikatsiooniprobleem, tulgu ma appi. Seletan siis, et ei saa tulle, autouksed lahti ja võtmed Mihkil käes. Kaob siis minema, et mõne aja parast juba võtmetega naasta. Läheme siis koos. Teel uurin, et mis seis siis õigupoolest on. Ise saan väga hästi aru, et üritatakse lihtsat raha teha. Tädi seletab juba äraleierdatud juttu, et kas trahv või homme kohtuniku juurde. Küsin siis, et kui suur trahv on. Tema muidugist, et ei teadvat et võib-olla 100, võib-olla 200 dollarit. Lollakas. Lõpuks jõuame Mihkli juurde, kes istub mingis väikeses toakeses koos arvuti taga istuva murjaniga. Küsin siis sellelt tegelaselt, et öelgu otse, et palju vaja on. Ütleb teine, et tema on lihtsalt politseinik, tema ei otsusta midagi, vaja kuhugi tolli minna, seal vaadatakse, mis saab. Ise aga tõmbab paljutähenduslikult kirjutuslaua ülemise sahtli irvakile. Küsin veelkord, et palju vaja on, aga vastust ei saa. Kohale ilmub Philip. Annan siis talle ülesande, et uurigu välja palju vaja on. Selleks palub ta, et ma Mihkli ka toast valja kutsuksin. Tuleb siis hetke parast välja ja ütleb, et kas mul 20 dollarit on. Ütlen, et pean autosse minema tooma. Läheb siis uuesti sisse ja kui taas välja tuleb, siis ütleb, et vaja ikkagi 50 dollarit. Selle peale ütlen, et seda on palju ja selle raha eest läheb Mihkel parem homseni istuma. Läheb siis vennike jälle kauplema ja lõplikuks summaks saab 50000 kohalikku raha, mis tegelikult isegi vähem kui 20 taala, sest siinsamas tiirutavad valuutavahetajad, kel muideks samuti mingi “töötõend” kaelas, annavad ühe usd eest 2600 kohalikku. Kaup koos. Lõpuks saame Philipi käest ka kindlustuse 20 paevaks Uganda, Keenia, Ruanda ja Tansaania peale, seda hinnaga 60 usd-i.

Peale kõiki neid toredaid vahejuhtumeid jääb veel mul tolli minna ja auto vormistada. Siingi osatakse raha küsida, teemaks on suurusjärgus 56000 kohalikku + panga teenustasu…

IMG_0157

IMG_0158

IMG_0160

Kui hakkab juba õhtu lahenema, saame lõpuks liikuma. Juba riigis, jääb veel viimane katsumus. Tee on ummistunud rekkadega, mis seisavad mitmes rivis ja andekamad neist on ka vastassuunavööndis. Sellest aga on kenake segadus tekkinud, sest ka vastu soovivad tulla veokid. Ja nii kogu liiklus seisabki. Asja uurides selgub, et seal kuskil eespool saavad rekkad veel mingi vajaliku templi, et meil aga seda vaja pole, siis saame vastavalt saadud juhistele sõita väheke tagasi ja kasutada ümbersõitu. Ja nagu täna veel vahe ebaõnne oleks, saame vastutuleva rekka rataste alt suure kivi otse keset esiklaasi. Klaas loomulikult mõrane ja meel mõru. Aga õnneks on võimalik ikka edasi sõita, loodetavasti ei hakka ka vihm sisse tungima..

IMG_0161

Teeme kiire plaani ja otsustame homme külastada koske Niiluse jõel. Selleks on vaja liikuda riigi põhjaossa ja juba kottpimedas jõuame poolel maal asuvasse Soroti linna, kus maandume Golden Ark nimelisse hotelli.

Minu tingimused receptionis on soe dush ja internet. Esimene lõppeb Mihklil poole pesu pealt ja teist pole toas üldsegi. Aga sellegipoolest tore jälle voodis magada. Õnneks on siin ettenägelikud inimesed, dushiruumis leidub kanister veega, nii et pesemata ma ei jaa. Isegi pesu saab pestud. Käime ka mitte kaugel pangaautomaadis ning sööme hotelli restoranis chicken n chips koos kohaliku õllega.

IMG_0162

IMG_0164

IMG_0165Et riigi põhjaosa pole tänaseni eriti turvaline, annab tunnistust püssimees iga teise maja ees..

21 detsember

IMG_9706

Hommikul tuleb hakata tagasi liikuma, sest mingis asustatud punktis tehti meile selgeks, et edasi me sõita ei saa (põhjused jäid küll ebaselgeks)

IMG_9710

Kohalik härrasmees käis vett küsimas

IMG_9717

IMG_9721

IMG_9726

IMG_9733

IMG_9735

IMG_9739

IMG_9740

Taas Assali järve juures tagasi

IMG_9741

IMG_9743

IMG_9746

IMG_9747

IMG_9751

IMG_9752

IMG_9756

 

Kord rannikule tagasi jõudnud, jätkame lahe põhjakallast pidi ida suunas sõitmistIMG_9759

IMG_9761

IMG_9764

IMG_9765

IMG_9767

IMG_9768

IMG_9771

IMG_9772

IMG_9773

IMG_9779

IMG_9783

IMG_9784

Kütuseprobleem on siin terav, õnneks on spekulante, kes meie surema mure leevendavad. Põhiline kauplemine, naga tihti juhtub, käib tolmuse auto peale numbreid kirjutades.

IMG_9788

IMG_9791

IMG_9798

Ühel kalamehel on hiljuti päris hästi näkanud.. Kuigi proovisime ka kaasavõetud kalapüügivarustust, siis nii hästi meil ei läinud..

IMG_9801

IMG_9804

IMG_9807

IMG_9809

IMG_9810

IMG_9813

IMG_9817

20 detsember. Laupäev.

Saadetis Rootsist oli südaööks taas Leipzigi jõudnud ja hommikul kuueks sealt juba ka lahkunud. Kui võtta arvesse sama aega mis kulus pakil Rootsi jõudmiseks, siis saame edasi liikuda teisipäevast. Aga lootus on ju alati, et äkki liiguvad seekord lennukid kiiremini))).

Hommikune kõne Zahrale andis lootust, et saame siiski täna autoga linnast minema.

Kuna suur arvuti on nüüd lõplikult koostööst loobunud, siis hakkab postitamine harvaks jääma, sest tahvelarvutisse kirjutamine on ebamugav, samuti puuduvad täpitähed((

Ja juhtuskinii, et saime auto lõpuks enda valdusesse tagasi. Et ühe koha peal passimisest on isu täis, siis koheselt sõidame ka linnast välja. Et tegemist ei ole väga suure riigiga, siis palju sihtpunkte pole kah.

 

IMG_9648

Enamik maast on suhteliselt ariidne.

IMG_9649

IMG_9650

IMG_9652

IMG_9654

IMG_9655

IMG_9659

IMG_9660

Tänaõhtuseks eesmärgiks on Assali järv

IMG_9664

IMG_9665

IMG_9669

IMG_9671

Ja selleni me ka jõuame. Tegemist on maailma soolaseima järvega, kirjanduse andmetel on soolsus 34,8 %, seega 10 korda soolasem kui ookean ja asub 155 meetrit allpool merepinda.

IMG_9677

IMG_9679

IMG_9681

IMG_9683

IMG_9684

IMG_9685

IMG_9687

IMG_9688IMG_9691

IMG_9694

IMG_9696

IMG_9698

IMG_9702

Ööbima jääme järvest edasi Eritrea poole suunduva teekese äärde.

IMG_9704

19.detsember. Reede, puhkeäev.

Priit on hommikul saatkonnas. Kuna on ikkagi jõuluaeg, siis on imed ka võimalikud ja viisad saab kätte loetud minutitega!!! Ikka täiesti ajuvaba, et sedasama kleepeka kleepimist ei oleks võinud siinsamas, Djiboutis, teha. Tundub, et tegelased saatkonnas ikka üldse ei mõtle, vastasel juhul peaks neil piinlik olema.. Mul küll on..

Aga noh, lihtsaid teid siia otsima polegi mõtet tulla ja kõik on hea, mis hästi lõpeb. Ja passid juba õhtuks Arlandalt lahkunud.

Sellel puhul eirame traditsioonilist menüüd ja tellime õhtusöögiks juba oma traditsiooniliselt toiduga varustajalt kaks suurt pitsat. Poest võtame lisandiks veel ketshupit. sibulat ja küüslauku ning  vaatame telekat.

IMG_9643

IMG_9644

Nagu muudelgi õhtutel, koguneb mosshee juurde kontingent, kellel ilmselt Allahi läheduses tuleb parem uni..

IMG_9645

KHAT

Siinses regioonis on laialt tarbimises ja legaalseks narkootiliseks aineks taim Catha edulis ehk söödav kat. Selle taime võrseid ja lehti on näritud aastatuhandeid ja traditsioonid ei plaani hääbuda. Taimes on rikkalikult amfetamiinisarnast ainet katinooni, mis tekitab eufooriat, söögiisu langust ja ülierutust. WHO on klassifitseerinud selle kerget või keskmist sõltuvust tekitavaks, siiski vähemohtlikuks kui sigaretid ja alkohol. Sellegipoolest on ta enamikus lääneriikides keelatud,vastupidiselt siinse piirkonna riikidele. Selle tarbimist oleks ilmselt siinmail ka raske keelustada, teada on ju, mis alkoholi keelustamisest on ajaloos välja tulnud, khati aga tarvitatakse  siinmail tunduvalt rohkem, võiks öelda,  isegi et kõik.

Tihti on näha ka üledoose, vähemasti ma ise arvan nii, võib-olla on ka millegi muuga tegu. IMG_9548IMG_9552

Aga haruldased pole inimesed, kes saavad endaga hästi (või halvasti) läbi ja räägivad kõvahäälselt iseendaga või võitlevad nähtamatu vaenlasega.

Aga müüjaid on kõikjal. IMG_9638 modifiedSaab osta nii jae kui hulgi. IMG_9587 modified

Minu arust on aga kogu see kaup import Etioopiast. Kus müüjaid, seal ka ka tarbijaid. Taksojuhidki mäletsevad üksmeelselt kliente oodates. Ise nad nimetavad seda viskiks. Eks ilmselt ole see ka üks põhjus autode väljanägemises..

18 detsember.neljapäev. Asjad liiguvad

DHL on sebima hakanud. Eile õhtul jõudis me pakikene Londonisse, öösel kolmeks Leipzigisse ja lõpuks hommikuks Arlandale. Lootust on, et oleme graafikus. Aga ilmnenud on uus häda, kodanik, kes lubas asjadega Stockholmis tegeleda, on juba Eestisse jõudnud. Õnneks on Priit, kes küll praegu Göteborgis, aga lubab aidata.

Lähen üheksaks Zahra juurde kontorisse, kust siis varsti sõidame sadamasse. Kuus kuud tagasi oli üks somaallane sadamakohvikus plahvatuse organiseerinud ja sellest saati on turvameetmed ranged. Peale paaris instantsis minu loa kinnitamist saan kah plastmassist pääsukaardi ja saame minna mingisuguse tollibossi juurde, et see viimane puuduv allkiri saada. Aga boss on koosolekul.

Sõidame siis konteineri juurde. Selleks tuleb sõita sadama territooriumilt korraks välja ja siis uuele valvega territooriumile sisse. Auto on juba konteinerist väljas ja angaari aetud. Näitavad, et esiklaas on katki ja stange kriimustatud, aga need olid juba enne konteinerisse panekut. Seega , kõik on korras ja asjad ka alles. Saan tossud sandaalide vastu vahetada.

Aga bossi pole ikka veel ja seega tuleb autoga hüvasti jätta. Selleks tuleb ajuvaba manööver läbida, sõita jälle läbi vaba territooriumi sadama põhiterritooriumile tagasi, et siis peaväravast läbi turvakontrolli väljuda..

Kontoris tagasi, saan arve ja õiendan rahaasjad. Jääb üle ainult auto saada. Zahra lubab helistada, kui vajalik allkiri käes ja lähen siis “koju” ootama. Et homme on puhkepäev ja komme on  täna varem lõpetada, siis kahe paiku saan kõne, et kahjuks ei õnnestunud ja tuleb laupäevani oodata…

Passide rindel on närvilisi hetki, sest pole kindel, kuidas keegi teine peale adressaadi paki kätte saab, läks õnneks ja pakk on käes. Homme hommikul läheb Priit saatkonda, eks siis ole näha, mis saama hakkab-

Õhtul jalutame poodi…

 

DJIBOUTI-ETIOOPIA RAUDTEE

Ajalugu sellel ulatub tagasi aastasse 1894, millal loodi Alfred Ilgi ja Leon Chefneuxi poolt eraettevõte Imperial Railway Company of Ethiopia  peakorteriga Pariisis, et ühendada Addis Ababa Djibouti sadamaga. Kuigi ehitusel oli mitmeid probleeme, ka rahalisi, saadi asjad niikaugele, et aastal 1901 avati liin Djiboutist kuni Dire Dawani. Raudtee kõrvale rajati ka telegraafiliin. Edasi jätkusid mitmed raskused, nii võuimude poolt kui omanikevahelised ja lõplikult valmis kogu liin alles aastaks 1917.

Et sellest ajast on palju vett merre voolanud, siis vajab raudtee hädasti kaasajastamist. Vähemalt hetkel ei liigu sellel küll ronge. IMG_9495Raudteejaama hoone ees aga kõlbab turgu endiselt pidada, küll rongide tulekuga ka ostjaid rohkem tuleb. Seni aga on raudteeterritoorium kasutusel välitualeti ja prügimäena..

2003 aastal eraldas Euroopa Komisjon 40 miljonit eurot raudtee rekonstrueerimiseks ja tõstis selle summa 2006 aastal 50 miljonini. 2006 aasta lõpul kirjutati alla leping Itaalia firmaga Consta ja 2007 algasid tööd Ogadeni piirkonnas. Edasi on asjad veits segased, susserdatud on Lõuna-Aafrikaga ja Kuveidiga ja Indiaga, aga et rekonstrueerimisest juba paistis väheks jäävat siis otsiti teisi lahendusi.

2010 tegi Etioopia valitsus koostöölepped India, Venemaa ja kahe Hiina kompaniiga, kelledest tänaseks päevaks on järele jäänud hiinlaste CRCG, kes hakkab ehitama täiesti uut raudteed. Et asjad liiguvad, nägin oma silmaga sadamas, kus olid suured hunnikud relsse. Tööd saab 300 000 inimest ja raha kulutatakse 336 millionit USD aastas viie aasta jooksul. Kogu raudtee saab 5000 km pikk, seega on tegu kaugelt enama kui ühe liiniga. Ka India valitsus on andnud 300 millionit USD-i Mekelle-Djibouti liini ehitamiseks. Mõeldud-tehtud, ei tea mis meil pidurdavad selle rongiga))

17 detsember, kolmapäev

Hommikul helistan Zahrale. Konteiner on toodud nende territooriumile sadamas ja homme tuleb toll seda avama. Küsin, kas täna ei saaks. Ei saa. Küsin edasi, et kas ma võin ka kohale tulla. Võin. Aga pean tooma dokumendifoto, et mulle saaks loa vormistada. Lähen siis ja viin oma pildi ära. Uurin veel, et kuidas tasumine käib. Sulas ikka, aga mis rahas. Selgub, et sobivad kõik variandid. Veel teen juttu, et kas saame läbi Somalilandi sõita, aga juba olla meile ka väljumisdeklaratsioon tehtud, kus kirjas, et Etioopia. No lähme siis Etioopiasse. Kui ainult viisa saaks. Kella veerand kuueks igatahes ei ole veel DHL mingit infot andnud… Kokkulepe edasiseks on järgmine: homme hommikul kella 9.00 Marilli kontorisse ja sealt läheme koos juba sadamasse. Raha kaasa, ja peakski auto kätte saama. Ei usu, et see nüüd nii libedalt ka läheb, aga eks paista…

Hotellis tagasi, ootab ees kolimine. Kuna meie toas on kolm voodit ja ilmselt on ilmunud vastav klient, siis kupatatakse meid kõrvaltuppa, mis on veidi väiksem, aga muidu samas varustuses. Ongi hea, saab puhtad linad…)

Et lõunapaiku on kuumus õues maksimaalne, siis sööme hotellirestoranis. Praekana hernestega. Täitsa maitsev on, portsud on siin ka piisavad. Praegu tuli meelde, et paar päeva tagasi siinsamas hotelli restoranis sõi üks soomlane. Mitte, et seda välimusest näha oleks olnud, samasugune süsimust murjan nagu kõik teised, aga kui uuris, et kustkohast me tuleme ja Mihkel Estonia ütles, siis saime kohe vastuseks, et hyvää päiva, mä olen suomalainen! Kuidagi keeruline on selle peale muiet alla suruda. Aga jah, nii ta ennast nimetas ja tema soome keel tegi talle au, täiesti sorav ja vähese aktsendiga. Olla teine mitu aastat Soomes elanud. Ei öelnudki, miks siia tagasi tuli, ei usu, et siin parem on…)))

PILDIKESI LINNAELUST

Vaestel linnaloomadel, kes tahaks rohelist, tuleb teistsuguse menüüga leppida..

 

IMG_9579 modified

 

IMG_9578 modified

16 detsember, teisipäev

Ootamise aeg on pikk ja jalgsi ei viitsi ka väga pikke käike ette võtta. Esiteks on palav ja teiseks on kaunis ebameeldiv ümbruskond kah. Ja hotellitoas on meeldivalt jahe. Tore on rõdult vaadata, mis tänavatel toimub.IMG_9637 modified Otse rõdu all kaubeldakse khatiga. IMG_9638 modified

Lõuna paiku käin korra juba ennast tõestanud söögikohas ja toon meile kaks kalapraadi. Usaldus õigustas ennast, maitsev.IMG_9605 modified

Õhtul annab DHL järgmist infot:

6 Departed Facility in ADDIS ABABA – ETHIOPIA ADDIS ABABA – ETHIOPIA 21:49
5 Processed at ADDIS ABABA – ETHIOPIA ADDIS ABABA – ETHIOPIA 16:53
4 Arrived at Sort Facility ADDIS ABABA – ETHIOPIA ADDIS ABABA – ETHIOPIA 10:02

Ei  tea kaua veel aega võtab, et pakk Rootsi jõuaks…IMG_9633 modified