Teisipäev. Kasahstani piir -Atõrau

Tõuseme 5.30. Tegelikult tuleb nüüdsest kohalikule ajale üle minna ja see on juba 7.30. Tuul on taltunud ja päike paistabRait ka andis teada juba et kõik üleval ja söövad kohvikus. Kärmed poisid. Teeolud on ikkagi kontrastselt erinevad senisõidetust. Mööduda tuleb nii paremalt kui vasakult. Olen täitsa veendunud, et nii mitmedki osavõtjad pole enne sellisel maanteel sõitnud. Kuigi, hullu pole tegelikult midagi, sõita ju saab, mis siis, et vahepeal on teepeenral või hoopis tee kõrval tunduvalt parem.. Asi läheks hulluks siis, kui esimene käik oleks liiast ja peaks hakkama siduriga mängima või aeglustiga sõitma.

Sellegipoolest on vaja valvas olla, sest vaatamata avarusele on tolmus vahepeal nähtavus olematu ja õnnetused kerged tulema. Peale ootamatute löökaukude võib vastu tulla auto kogu tee laiuse ulatuses igalt poolt ( nägime ühte laupkokkupõrget keset laia teed), samuti on lai spekter lojuseid, kes turvalisest teeületusest midagi kuulnud pole.

Umbes 35 kilomeetrit piirist tuleb esimene viisakas tankla KazMunayGas. Tilgutan paaki 177 liitrit kütet. Hind 193 tenget/l. Siin kohtume ka ühest teisest rallist osavõtjatega.

Sõidetakse 300 osavõtjaga Pariisist Ulan-baatarisse. Kaks kuud ja 12000 usd-d. Auto peab olema alla 1000 euro ja kuni 1600 cm3. Finishis autod lähevad vanarauda. Siin veel ka ekipaaž Iisraelist.

Poole kaheteistkümne ajal teeme kiire söögipausi teeäärses kohvikus.

Asutus on täitsa viisakas ja sobib soovitamiseks järele sõitjatele.

Menüü on sellineSöögikõlbulikud mantõd saab näiteks 600 tenge eest. Huviliste jaoks panen koordinaadid ka siia:Vahetult Atõrausse sissesõidul, ringteelt mahapöördel paremale jääb soodne Lidli vôi Säästuka-laadne kauplus. Saab soodsalt varusid täiendada. Kaardimakse toimib ka.Parklas saab ka juba ühes teises jutus mainitud kioskist maitsvaid värskeid samsasid soetada

Kella kahe paiku jõuame Green Hotelli. Nüüd on paslik veelkord see hotellide-jenka lahti kirjutada. Nimelt oli algselt siia broneeritud booking.comi kaudu toad kõigile neljakümnele inimesele. Oli see ka praktiliselt ainuke hotell selles linnas, kuhu meie eelarve piirides oli võimalik selline arv tube kinni panna. Aga hiljuti tuli mul hotellist selline teade:Здравствуйте,К сожалению мы не можем предоставить Вам таких количество номеров на 6-7го августа.Свободный только 10 одноместных и 4 двухм номеров.No mis siis ikka, tegin kiire lisabroneeringu kõige ligemasse hotelli, kus piisavalt kohti 22-le inimesele. Selliseks hotelliks osutus UyutViktoria nimeline asutus. Nagu peaks kõik korras olema. Nüüd, siin kohapeal selgub, et mahuksime ikkagi kõik siia Green Hotelli ära. Oleks mugav küll ja esialgu nii saabki planeeritud. Jääb küsimus, kuidas saaks sellest teisest hotellist ära öelda. Saidil see enam ei õnnestu. Otsustan siis kohale sõita. Sellega algabki järjekordne kino seriaalist võimalik ainult KZ. Nimelt aadressil, mis broneeringul kirjas, pole mingit hotelli. Tegelikult pole seda aadressigi. Põhjus siin selles, et enamikke tänavaid on siin korduvalt ümber nimetatud. Igatahes sõidan kohale kaardil märgitud kohta. Et broneeringul on ka GPS-koordinaadid, siis sisestan ka need navisse, aga ei miskit uut, seesama koht, kus pole mingit hotelli. Helistan siis antud telefoninumbril. Teise ürituse peale vastatakse. Küsin, kuhu vaja tulla, aga kasahh hääldab aadressi selliselt, et ka kümnendal korral ei saa ma sellise täpsusega aru, et miskit navigaatorisse sisestada. Ok, kaevan internetis ja leian mingi juhise, mis suunab mind sarnasele tänavale, nagu telefonis kuulda oli. Asub see hoopis teises linna otsas. Pressin siis sinnapoole, taaskord üle silla Euroopasse. Tegemist mingi sultani avenüüga. Aga ei ole seal samuti hotelli. Kuna avenüü on pikk, siis liigun igaks juhuks selle teise otsa, mis jällegist siin, Green Hotelli pool, seega Aasias. Ja leian lõpuks vajaliku koha pooljuhuslikult üles. Siin selgub, et meid on oodatud ja spetsiaalselt hotell meie jaoks tühi. Äraütlemine ei tule kõne allagi. Seega, 22 inimest peavad siin peatuma. Ja ega see pole sugugi halvem koht, ainult ca 2 km eemal. Hommikusöök on ka. Aga ôhtusook on kõigile Green Hotellis rootsi lauas. 1800 tenget. Avatud 23-ni, aga eks seda saa kah läbi rääkida… Selline lugu siis. Eks toad täituvad saabumise järjekorras, Green Hotellis on kahesed toad, aga UyutViktorias oli vist kaks neljast suurt tuba ka. Sellised on UyutVuktoria korrektsed koordinaadid:

Ja selline välisilmeVahepeal on tulnud ka uudiseid teelt. Rait oli kaheteistkümneks piiri ületanud ja tegi kindlustust. Samal ajal piiril oli veel viis autot. Kohe peale piiri nõudis Kasahstan ka oma esimese ohvri – Cherokee rehv lõhkes ja tagavara läks alla.Peale kaheksat hakkavad autod saabuma. Esimene käik on õhtust sööma. Et hotell kuulub hindudele, siis on ka road indiapärased ja vürtsikad.

Nagu ma arvasingi, tekitas esimesed 300 kilomeetrit ohtralt kõneainet. Kõik olid lausa vaimustuses ja lubasid tagasi kodus olles enam mitte kunagi teeolusid kiruda…)

Saalin vahepeal teise hotelli vahet ja viin osa rahvast sinna magama. Kuna käib agar teeremont ja kapaitamine, siis on seal internetikaabel läbi kaevatud ja poisid saavad ületee tanklast endale mobiilse neti. Kulub järgmistelgi päevadel marjaks..Südaööks on puudu veel kolm autot, aga kontakt nendega hiljuti oli ning ka nemad peaks kohe-kohe laekuma.Et esimene päev Borati- maal on täitnud inimeste südamed ja hinged rõõmsa elevusega, nii et ei täi magamagi minna, on selgesti näha ka järgmiselt pildilt.

Kuna minul on see suur vaimustus juba natukene jahtuma hakanud, siis lähen magama..

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga