Kasahstani seikluse 2019 ettevalmistus 2018

Aastakese planeeritud autoorienteerumine Kasahstanis hakkab teoks saama. Esimesed konkreetsed sammud plaani teostamiseks sai tehtud juba aastal 2018, septembri teisel nädalal. Siis tegime “maakuulamise” ja koostasime ning läbisime planeeritava marsruudi. Et tegemist on ikkagi kõikide võimalike juhtumiste maadega, siis ei saanud ka seekord ilma vahejuhtumiteta. Kõige esimene üllatus ootas juba vene piiril, kus peale pikemat pusimist tuli ots kodupoole tagasi keerata, sest hiljaaegu jõustunud seadusemuudatuse tõttu ei olnud võimalik liisingus oleva autoga Venemaale siseneda. Teoreetiliselt oleks see kuidagi võimalik olnud, tasudes impordimaksudega ekvivalentse summa tolli arvele nö. pandiks. Taas Venemaalt välja sõites lubatakse see summa paari kuu (!) jooksul tagasi kanda. Ja tegemist on ikkagi suurte numbritega, me oleks pidanud loovutama viiekohalise summa eurodes. Arusaadavalt jäi see plaan katki. Et Rait oma autoga juba venes liikus, siis pikalt plaani pidada polnud võimalik ja esimene transpordivahend, mille puhul kõik sõiduks vajalik korras oli, oli minu Fiat Ducato kaubik. Mõeldud-tehtud. Tahtsime veel Tartust second-handist pakiruumi mõne voodi või paksu madratsi soetada, aga võta näpust, nagu alati, siis kui vaja, ei ole võtta. Aga mingeid paksemaid matte ikka saime, nii, et magamistingimused sai ka loodud. Et kaubik mul isiklik, siis teine katse piiril läks viperusteta ja aja kuludes saime ka Raidi kätte. Kuna meie masinad on siiski natuke erinevast kaalukategooriast, siis Kasahstanis läks mingil hetkel meie tee lahku, mina Mihkliga jäin teedele ja “teedele”, Rait läbis rohkem teedeta maastikku. Et esimest korda piirkonda siirdujatele aimu anda, mis neid ees ootamas on, siis lisan siia väikese galerii 2018 sõidust koos mõne kommentaariga. Kõigepealt Venemaa-Kasahstani piiriületus. Selliselt näevad välja piirirajatised Astrahani ja Atõrau vahelisel teel. Esimesel pildil on Venemaa pool,

IMG_3621

siin aga Kasahstani pool.

IMG_3622

Hobused nautimas veemõnusid

IMG_3623

Kohe peale piiriületust saab ka tunda kohalikke teeolusid. Asfaldi seisukord on nii hull, et parem on sõida tee kõrval tolmus.. Tegelikult on suured maanteed Kasahstanis peaaegu täies ulatuses renoveeritud ja sellised lõigud on üksikud. Rõhutan, suured maanteed. Vähema tähtsusega teed on veel hullemas seisus…

IMG_3627

Käepärastest vahenditest tara

IMG_3630

et kaamelid teele hulkuma ei pääseks..)

IMG_3632

Sissesõit Dossori asulasse

IMG_3646

Kaameli kui kõrbelaeva ja tähtsa kodulooma sümboolika on siinses piirkonnas valdav

IMG_3647

Üldse torkab siin avara ja lageda maastikuga piirkonnas kõik hästi silma, varjatuks ei jää suurt miskit.

IMG_3650

Reisirongiliiklus kui ilmselt mitte primaarne raudteeettevõtete jaoks, käib suhteliselt väsinudilmeliste nõukogudeaegsete vagunitega. Koosseisud on aga vahest väga pikad. Nagu läbitavad vahemaadki

IMG_3658

Kaubarongid näevad aga hoopis paremad välja

IMG_3958

Selliseks muutub aga tee pärast renoveerimisprotsessi

IMG_3659

Et mälu on küll hea, aga kahjuks lühike, siis tuleb jooksvalt ( loe:sõitvalt) ka ülestähendusi teha

IMG_3663

Kaspia mere põhjakallas moodustab Kaspia madaliku ja maapind on siin eriti sile, lage ja ariidne. Taimekasv on pea olematu ja temperatuurid suvel väga kõrged. Sadu kilomeetreid on esmapilgul üsna üheülbalist maastikku, vahest mõni tuulispask tolmu keerutamas

IMG_3668

Aga ajapikku muutub reljeef lainelisemaks

IMG_3682

ja tekivad esimesed mäekesed

IMG_3683

Kui on, mida kaitsta, siis on ka kaitseala

IMG_3706

Kaspia alamik on oma 200000 km2-ga maailma suurim omataoline. Viit teeserval juhatab selle sügavaimasse punkti

IMG_3707

söögipaus

IMG_3709

improviseeritud matkaköögis

IMG_3713

ja kohvipaus

IMG_3715

Teatraalne sisenemine Fort-Shevtshenkosse. Selles asulas teeme pikema peatuse ja käime rannas ning sadamas

IMG_3722

astmed, mille olemus vajab veel selgitamist

IMG_3724

Mälestusmärk kohalikule vabadusvõitlejale Mustafa Shokaile

IMG_3725
IMG_3727

Lihapood

IMG_3728

koduloom jalutama pääsenud

IMG_3731

erinevad nägemused kinnisvaraarenduse vallas. kõigepealt modernne

IMG_3744

ja siin traditsionaalne lähenemine

IMG_3732

Kiirtoidurestoran rannas, kahjuks hetkel suletud

IMG_3733

sest ka rannas pole kedagi. või siis pole rannas kedagi, sest restoran on suletud..

IMG_3734

Mihkel esmapilgul arusaamatus asendis

IMG_3736

aga konnaperspektiiv annab aimu mitmekülgsest limukafaunast, mille uurimisse Misha end pühendanud on

IMG_3738

sellised on tänavad Fort-Shevtshenkos

IMG_3745

ja sellised inimesed

IMG_3747

pühakodasid on siin ajaloo keerdkäikude tõttu erinevaid

IMG_3753

argipäeval  inimesi nende juures eriti ei märka

IMG_3770

sadamas aga tegevus käib täie hooga

IMG_3766

KazMunaiGaz, kui ilmselt kõige suurem ja kaasaegsem tanklakett siin riigis, tasub alati külastamist ja paagid kurguni täitmist, sest vahemaad on suured ja piisav kütusevaru paagis annab alati meelerahu..

IMG_3769

Fort-Shevcchenkost võtame suuna otse itta, kruusateele. Siin saab näha kõiki kohalikke kariloomi

IMG_3782

aga ka hunnituid vaateid piiritule avarusele

IMG_3787

ja sälkorgudele mere vahetus läheduses

IMG_3788

ühte neist teeme ka sissepõike

IMG_3790
IMG_3795

Kogu see tee ja maastik aga on niivõrd kuiv ja peenetolmuline, et isegi imepisikestest augukestest imendub seda sisse ja õhtuks on olukord kaubaruumis selline, nagu oleks seal plahvatanud üks big-bagi täis tsementi..

IMG_3798
IMG_3801

Vahest, imeharva, voolab üle tee ka ojake

IMG_3802

reeglina aga on maapind täiest kuiv.

IMG_3811

Teid ehitada on siinkandis olnud suhteliselt lihtne. Nähtavus ka hea, saab otse sihi seada isegi ilma instrumentideta. Ka teetammi materjali ei ole vaja kaugelt kohale vedada, tuleb lihtsalt teeservadest keskele kokku tõsta…

IMG_3816

Et liiga üksluiseks ei muutuks, siis on vahepeal püstitatud meeleolukaid väravakesi ja asulasilte

IMG_3818

(Kodu)loomad on siin väga suure au sees, eks kasahhid ole samuti loodusrahvas, kelle elus loomad väga suurt rolli on mänginud ja mängivad tänapäevalgi

IMG_3823

Siin asula, mille nime võib eelmiselt pildilt välja veerida

IMG_3825

Et on sügis, saab maitsvaid, kohapeal kasvanud vilju ülisoodsalt otse teeservast soetada

IMG_3835
IMG_3845
IMG_3849
IMG_3851
IMG_3854
IMG_3856
IMG_3867

Talveks söödavarumisele on mobiliseeritud iga sõiduk

IMG_3926
IMG_3871
IMG_3872
IMG_3882

Nõukogudeaegset industriaalarhitektuuri on siin-seal veel märgata, tööstuslinnade ümber muidugi rohkem. Õnneks oli tolleaegne ehituskvaliteet madal ja ilmselt sajanditeks sellised monstrumid maastikku risustama ei jää..

IMG_3887
IMG_3894
IMG_3898
IMG_3903
IMG_3899
IMG_3901
IMG_3905

ja taas suundume juba läbitud asula poole..

IMG_3906
IMG_3907
IMG_3908
IMG_3913

esimesed sammud uue elamurajooni loomisel

IMG_3914
IMG_3917
IMG_3921
IMG_3964
IMG_3925

Liikluseeskirjad selged!

IMG_3929
IMG_3949
IMG_3963
IMG_3967
IMG_3970

Ööbisime stepis ja tegime selle vea, et jätsime õue koti toiduainetega. Hommikuks oli selle sisu mööda ilma laiali veetud

IMG_3980

Nagu igal pool mujalgi, on ka siin ajalugu keeruline ja selle keerdkäigud kajastuvad tänapäevalgi vastuoludena ja kõrvalt vaatajana jääb mulje, et oma kaasaegset identiteeti alles otsitakse. Ühest küljest on kõik rahvuslik-patriootlik, samas on kõikjal veel märgata ka selle rahvusluse vastast sümboolikat. Nii on lood ka allpool näha oleval plakatil punase viisnurgaga.

IMG_3988
IMG_3983
IMG_3985

Lõpuks on ring täis ja jõuame tagasi Atõrausse

IMG_3986

seega saabume Euroopasse. Kokkuleppeliselt eraldab kahte maailmajagu siin Uraali jõgi

IMG_3990

Läände liikujate jaoks vasakut kätt kohe peale ringteed jääb kohalik vaste Lidlile või kodusele säästumarketile, kus saab soodsalt varusid täiendada. Selle ees putkakeses aga müüakse erineva sisuga värskeid ja maitsvaid pirukaid –  samsasid. Soovitaks kõigil seal peatus teha ja üht-teist kaasa osta.

IMG_3995

sellised kolmnurkse põhiplaaniga need maitsvad saiakesed ongi

IMG_3996

Atõraust edasi liigume mitte tuldud teed pidi Astrahani poole, vaid üles, põhjapoole, Uralski (Oral) peale.

IMG_3997

Muidu kuival ja pruunikskõrbenud maastikul torkab hästi silma golfimuru sarnane muru politseijaoskonna ümber

IMG_4001

Suurte vahemaade ja puuduliku tehnilise abi tõttu tuleb suureks kasuks, kui elementaarsete ette tulevate viperustega jooksvalt ise hakkama saab

IMG_4002
IMG_4003

Lahkunuid austatakse siinses kultuuris väga ja tihti on mulje, et viimsel teekonnal saavad surnud puhata paremates tingimustes, kui eluajal

IMG_4006
IMG_4008
IMG_4013
IMG_4017

Tegemist ei ole tegusõnaga vaid ikka nimisõnaga..! Jõuame suupärasema nimega Uralskisse

IMG_4023

Siit, enne linna sisenemist, saame keerata vasakule Samaara peale.

IMG_4025

Tee kuni piirini on poolenisti välja ehitatud ja töö käib. 2019 aastal saab ilmselt kohale täiesti uut teed pidi. Piiril ootab ees ca 5 autost koosnev järjekord. Viisaka inimesena võtan sappa. Möödub auto, liigub otse tõkkepuu taha ja saab ka piirile. Mõne aja pärast teine. Järjekord aga ei liigu teps mitte. Lähen siis uurima ja ilma pikema jututa saan ka kohe letti. Ei riski isegi küsida, et miks neid järjekorras seisjaid, valdavalt usbekke, piirile ei lasta..

IMG_4029

Piiriületus möödub märkimisväärsete vahejuhtumiteta. Peale piiri aga valmistab suure pettumuse olematu kvaliteediga asfalttee. Ja seda ikka pikalt, pikalt..

IMG_4031

veel üks näide. Kusjuures pildilt on raske aru saada, kui kehva tegelikult sellisel teel sõita on

IMG_4034

Kirsanov

IMG_4037

Tihti satun mõtlema, et milles on asi. Siiani on siinmail  suure au sees sümbolid, mis põhjustasid tohutuid kannatusi ja tagasiminekut pikkade aastate vältel, keegi aga maha võtma neid ei kiirusta. Mõned toovad veel lilligi..

IMG_4038

Lõpuks muutub ka tee heaks ja edasi kimame juba ühe jutiga kodu poole. Rait on väikese kummiga tagapool sõitmas.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga